Liina Osila, 19.08.2013

Eelmine aasta oli Euroopas aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta. Eestiski räägiti seetõttu vananemisest ja eelkõige sellega seotud probleemidest rohkem kui varem. Sotsiaalministeeriumi algatusel valmis aktiivse vananemise arengukava aastateks 2013-2020, mis pidi saama neli kaheaastase perioodiga rakenduskava, kuid kahjuks pole esimene rakenduskava aastateks 2013-2015 siiani veel avalikkuse ette jõudnud. Siiski on oluline tunnustada, et üle paljude aastate (esimene ja viimane vanemaealiste temaatikat käsitlev strateegiline dokument  Eestis, võeti vastu 1999. aastal) on teemale jälle tähelepanu pööratud.

Üks arengukavas seatud alameesmärkidest on, et vanemaealised on ühiskonda kaasatud ja sotsiaalselt aktiivsed. Selleks kavatsetakse muude tegevuste seas vähendada vanusetundlikkust ja vanuselisi stereotüüpe ühiskonnas ning soodustada põlvkondadevahelist koostegutsemist. 2008. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu andmete põhjal selgus, et Eestis on viimase aasta jooksul vanusel põhinevat eelarvamuslikku suhtumist ja ebaõiglast kohtlemist kogenud umbes kolmandik 51-aastastest ja vanematest inimestest samas kui Rootsis vaid viiendik.

Hoiakute muutmine ja stereotüüpide kaotamine on pikaajaline protsess ning ei juhtu kindlasti üleöö või isegi mitte aastaga. Selleks, et lisaks aktiivset vananemist toetavate hoiakute loomisele ja vanusega seotud stereotüüpide vähendamisele suureneks ka põlvkondadevaheline solidaarsus, on oluline rakendada meetmeid, mis näitaksid nii noortele kui ka vanadele, et vanus on ainult number ja ei määratle inimese oskusi, võimeid ega soove.

Ühe toreda näite võib tuua Rootsist, kus kaks noormeest, Oscar Lundini ja Benjamin Kainzi, otsustasid 2007. aastal luua sotsiaalse ettevõtte Ung Omsorg (Young Care), mille eesmärk oli ühendada kaks probleemi­­­ – vanadekodu elanike üksildus ja noorte tööpuudus. Vanadekodu elanikud on sageli üksikud, neil pole kellegagi suhelda ja vanadekodu töötajatel pole selleks aega; samal ajal kimbutab noori tööpuudus. Ettevõte pakub mõlemale probleemile lahendust ja palkab paindlikku tööaega pakkudes noori, kellele meeldiks vanemaealistega paar tundi nädalas aega veeta. Koos tehakse erinevaid tegevusi nt ajalehtede/raamatute ette lugemine, pargis jalutamine, lauamängude/kaartide mängimine, laulmine, niisama elust-olust jutustamine, küünte lakkimine, mõne muusikainstrumendi õppimine jne. Kokkuvõttes saavad noored oma esimese töökogemuse ja vanemaealised seltskonna ning ühtlasi on eri põlvkonnad üksteisele lähemale toodud.

Ettevõte muutus kiiresti populaarseks ja hetkel on ettevõttes üle 550 töötaja. 2009. aastal said noored ettevõtjad JA-YE Europe Young Entrepreneur of the Year  auhinna omanikuks ja 2011. aastal võitsid ettevõtte loojad FERD Award of Social Entrepreneurship auhinna.

2009. aastal Euroopa Komisjoni algatusel korraldatud elanikkonnaküsitlus põlvkondadevahelise solidaarsuse teemal näitas, et 52% 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest leiab, et vanematel ja noorematel inimestel pole piisavalt võimalusi kohtuda ning koos asju ellu viia. Seetõttu võiks ka Eestis põlvkondadevahelist lõhet vähendada ja vanuselisi stereotüüpe ning hoiakud muuta eelpool kirjeldatud näitest õppides. Midagi sarnast, küll lastele suunatud, on juba ka tehtud. Projekti „Vanem Vend Vanem Õde“ eesmärk oli luua sõprussuhe raskustes lapse ja täiskasvanud vabatahtliku vahel ning seeläbi lastes kõrgemat enesehinnangut ja positiivset maailmavaadet arendada, et nad oskaksid eluraskustega paremini toime tulla. Samas liinis mõeldes võiks ju ka mõelda näiteks „asendusvanavanemate“ teenusele. Nii saaks kokku viia omavahel üksi jäänud, kuid ikka veel elujõulised vanemaealised ja lapsed, kellel endal vanavanemaid pole või on nad kaugel. See annab vanemaealisele võimaluse olla kasulik ja vajalik, saada positiivseid emotsioone ja väikeste laste vanematele oleks juures üks tore lapsehoidja.

Aga kõige olulisem on inimestele, eelkõige noorematele, meelde tuletada, et vananemise teema ei puuduta ainult vanemaealisi, sest vanemaks jäävad kõik.

 

Postita vastus