Maiu Uus, 02.09.2009

Enamik esmatähtsaid teenuseid osutatakse inimestele kohalikul tasandil. See tekitab inimestes õigustatud ootuse, et teenused on kättesaadavad, usaldusväärsed ja kvaliteetsed. Kohalike omavalitsustele tähendab see kohustuste kandmist, mis võib teinekord osutuda raskesti teostatavaks.

Kas KOVid saavad kohalike teenuste osutamisega üksi hakkama? Või on vaja näiteks teha rohkem koostööd – omavalitsustel omavahel, kodanikuühendustega ja ministeeriumitega?

Praxise värskelt valminud uuringu järgi elab 87% Eesti elanikest omavalitsustes, kus omavalitsused ja mittetulunduslikud organisatsioonid teevad koostööd avalike teenuste osutamisel. Selline delegeerimine on märksa enam kui vaid spetsiifiline koostööviis omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel. Omavalitsuse tasandil on tihe seos kodanikeühendustega kohaliku elu korraldamisel ja lepinguline delegeerimine on otseselt seotud kahe olulise eesmärgiga. Need on avalike teenuste kvaliteedi tõstmine ja kodanikeühenduste kaasamine ning võimestamine teenuste osutamisel. Analüüs näitab aga ka seda, et teenuste delegeerimise potentsiaali ei osata veel täiel määral rakendada.

Mida saavad juba täna ära teha ministeeriumid, omavalitsused, erinevad mittetulunduslikud organisatsioonid, et kohalikke avalikke teenuseid edendada?

16.septembril toimub Praxise mõttehommikute sarja teine seminar, kus otsitakse vastuseid  neile ja teistele olulistele küsimustele, mis seotud kohalike avalike teenuste ning riigi ka kodanikuühenduste koostöö arendamisega.

Postita vastus