Mõttehommik, 06.02.2015

Suure erialase hariduseta inimeste osakaalu ning madala elukestvas õppes osalemise määra üheks olulisemaks põhjuseks on kindlasti suur koolist väljalangevuse määr, mis on Eestis kõrge kõikidel haridustasemetel ja –liikides ning mille vähendamine peaks olema üheks olulisemaks prioriteediks Eesti hariduspoliitikas.

Euroopa Liit on seadnud eesmärgi vähendada haridussüsteemist varakult lahkujate osakaalu vanusegrupis 18-24 aastaks 2020 alla 10%, Eestis oli õpingute enneaegselt katkestajate osakaal aastal 2013 esimest korda alla seatud sihi ehk 9,5%. Üldkeskharidusega võrreldes on väljalangevus kutsehariduses ja kõrghariduses oluliselt suurem ning ka see põhjustab kvalifitseerimata tööjõu osakaalu kasvu tööturul. Alates 2008/09. õppeaastast on keskmine väljalangevus kutsehariduses kasvanud, olles 2012/13. õppeaastal 20,2% (6 213 õppurit). Ka kõrghariduses on katkestajate osakaal kasvanud, olles 2012/13.õppeaastal 17% (11 109 tudengit).

Üldhariduses on katkestajaid enim gümnaasiumiastmel – 7,4% 2012/13.aastal (2 124 õpilast). Seega langes juba ainuüksi 2012/13.õppeaastal Eesti haridussüsteemist välja üle 20 000 noore, kelle tagasitoomine on väga suureks väljakutseks, kuna lahkumise põhjused on enamasti väga erinevad. Kutseõppe katkestamise olulisemaks põhjuseks on vale erialavalik, mis viitab karjäärinõustamise puudulikkusele põhikoolis (teisteks olulisemateks põhjusteks on ka vähene õpimotivatsioon, perekondlikud probleemid, aja- ja rahapuudus ning konfliktid õpetajate ja kaasõpilastega). Puudu on karjääriteenuste osutajatest ning probleeme on teenuse kättesaadavusega, karjääriteenused (karjääriinfo, -nõustamine ja -õpe) on praegu tagatud vaid ühele aastakäigule põhikooli 3. kooliastme, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õppuritest.

Erakondade valimisprogrammides on koolist väljalangevus teatud tähelepanu saanud, kuigi see ei paista välja enamasti kõige olulisema probleemina, millega tegeleda. IRL lubab käivitada tasemeõppest väljalangevuse kahandamise programmi ning muuta seejuures väljalangevuse näitajad kooli tulemuslikkuse indikaatoriteks. SDE soovib samuti katkestajate hulka vähendada läbi tugisüsteemide täiustamise ning koolikohustuse pikendamise 18-eluaastani või kuni kutse omandamiseni. KE lubab tagada väljalangemise vähendamiseks igas lasteaias ja koolis vajalike tugispetsialistide rahastamise. Üllatav on, et ükski erakond ei maini otseselt karjäärinõustamise kvaliteedi tõstmist ja kättesaadavuse tagamist erinevatel haridusastmetel, vaid SDE lubab edendada karjääriõpet üldhariduses.

Autor: Hanna-Stella Haaristo, Praxise hariduspoliitika analüütik

Allikas: Praxise teemapaber Töökäte puuduses vaevlev Eesti – kust otsida ja leida lahendusi?

1 kommentaar teemal “Koolist väljalangevus on Eestis kõrge kõigil haridustasemetel”

  1. andris 10.02.2015

    Huvitav, et tähelepanu alt on kadunud, aina kõrgenev ja õpilastele arusaamatu koormuse tõus, alustades mõtetutest ainetest(keskkonnaõpetus, kehaline kasvatus, usuõpetus jne. mille eesmärk on lahti seletatud, kui inimese mõtlemise, või eluks valmis oleku arendamiseks), aga reaalsuses tõstab õpilaste pingekoormust ja ei tasu ennast ära “viceversa” kasuteguriga, sest tavaained täidavad küllaltki heal tasemel need niigi.

Postita vastus