Risto Kaarna, 29.03.2010

Eesti Inimarengu Aruanne 2009 (EIA2009, loe täpsemalt siit) toob Eesti maksusüsteemi peamiste puudustena välja seosetuse majandusarenguga ning ühiskonna sotsiaalse jätkusuutlikkusega. Samuti on mitmed viimaste aastate maksupoliitilised otsused vastuolus majandustsükli juhtimise üldiste makromajanduslike põhimõtetega.

„Tulumaksude alandamine kiire majanduskasvu tingimustes aastatel 2004–2007 viis majanduse ülekuumenemisele ning majandusstruktuuri deformeerimisele ja konkurentsivõime vähenemisele. Vastupidiselt, tarbimismaksude tõusud aastatel 2008–2010 halvendasid tarbijaturu olukorda ning võimendasid veelgi majanduse kokkutõmbumist.“


Nimetatud aruanne toob välja, et kui Euroopa Liidus tervikuna üldine maksukoormus näitab langustrendi, siis Eestis on vastupidi. Lisaks, tarbimismaksude, eelkõige käibemaksu maksukoormus jääb suhteliselt vähemkindlustatud elanikkona kanda, suurendades selliselt elanikkonna kihistumist. Üks EIA2009 sõnumeid ongi, et Eestis on sotsiaalne mobiilsus vähenenud. Kuid just tarbimismaksude tõstmine lisaks tööjõu maksude alandamisele on seatud viimastes ja praegustes konkurentsivõime tegevuskavades üheks eesmärgiks.

Eesti ettevõtete maksustamise (nn kasumimaks) probleemina tuuakse välja see, et Euroopa Liidus on võimalik manipuleerida kasumi näitamise ja väljavõtmise kohaga. Puudub seos majanduskasvu, Eestis teenitud kasumi ja siin makstud ettevõtte tulumaksu vahel.

„See tekitab paradoksaalse olukorra, kus Eesti riigi kohustus ja võimekus maksutulude abiga täita oma ülesandeid avalike teenuste pakkujana elanikkonnale hariduse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja turvalisuse tagamisel on seotud ettevõtluse arenguga mitte läbi ettevõtete kasumlikkuse ja tootlikkuse tõusu, vaid pigem läbi omanike ja veelgi enam töötajate individuaalsete tulude ning eriti nende tarbimisvõime tõusu.“

Eesti maksusüsteemi probleemide üldiste lahendustena nähakse Eesti maksusüsteemi arendamist ja tasakaalustamist selliselt, et eksisteeriks efektiivne maksustruktuur ja maksukoormuse jaotus erinevate koorma kandjate vahel. Tasakaalustamise juures on oluline muuta süsteem majandustsüklite suhtes vastupidavamaks. Kuna Eesti situatsioon ei luba tõsta tarbimismakse (need praegusel kujul suurendavad ebavõrdsust) ega sotsiaalkindlustusmakseid (nende osa ettevõtte maksukoormusest on väga kõrge), on ainuvõimalik tulumaksude tõstmine. Maksude tõstmine on vajalik või muutub vajalikuks, sest elanikkond vananeb, mis tähendab suuremaid sotsiaalkulutusi.

Postita vastus