Ain Aaviksoo, 14.05.2010

E-tervise teema edasiseks uurimiseks olgu toodud ära ka analüüsis kasutatud viited koos kommentaaridega, mida ühest või teisest allikast võib leida:

MedCOM (2010) IT brings the Danish health sector together

Viimaseks Euroopa e-tervise konverentsiks (WoHIT2010 Barcelonas) Taanlaste e-tervise riikliku arenduskonsortsiumi kokkuvõtlik buklett. Kui on Taanlaste tegemised rohkem huvi pakuvad, siis MedComi kodulehel on veel hulganisti materjale.

Gartner (2009). eHealth for a Healthier Europe – opportunities for a better use of healthcare resources

Rootsi eesistumisaja jooksul kokku pandud põhjalik raport, mis süstemaatiliselt on kokku kogunud teaduslikud selle kohta, millised e-tervise rakendused ja kui palju suudaksid tervishoiusüsteemi paremaks teha. Tõsi, negatiivsed uuringud tähelepanu ei ole leidnud, mistõttu teadustöö tegemiseks tuleb need artiklid ise juurde otsida. Päris hea materjal, mille abil teemasse sisse elada ja sealt ise edasi liikuda.

McCarthy, D et al (2009) Kaiser Permanente: Bridging the Quality Divide with Integrated Practice, Group Accountability, and Health Information Technology. The Commonwealth Fund

Põhjalik artikkel USA ühe edukama täisintegreeritud tervisekindlustussüsteemi, mittetulundusliku Kaiser Permanente, sihikindlast ja metoodilisest tegevusest kindlustatute heaolu ning parema tervise nimel, kasutades selleks muuhulgas ka infotehnoloogia võimalusi. Kaiseri kohta on samuti rohkem infot nende kodulehel ja Wikipedias. Kaiser Permanente maailma tähelennu alguseks võib lugeda 2002.a BMJ-s avaldatud artiklit (http://www.bmj.com/cgi/content/full/324/7330/135) selle kohta, kuidas väga odav UK tervishoiusüsteem sisuliste tulemuste ja elanikele loodud väärtus poolest Kaiserile tegelikult alla jääb.

Empirica (2008). Benchmarking ICT use among General Practitioners in Europe – Final Report

2007.a andmetel põhinev ent põhjalik ja väga erineva kandi pealt kõigi Euroopa riikides perearstide IT-kasutuste analüüsiv raport. Päris ilusti tuleb välja, mis Eestis on hästi ja mida parimad teevad meist paremini.

Chaudry et al (2006). Systematic Review: Impact of Health Information Technology on Quality, Efficiency, and Costs of Medical Care. Ann Intern Med. 2006;144:742-752

Üks väheseid päris teaduslikke ülevaateartikleid selle kohta, mida on teada (2005.a andmetel !!!) e-tervise headusest tervishoiule. Toona oli teadmine tõesti selline, et reaalselt rahalist kokkuhoidu veel näidata pole kellelgi õnnestunud, kuigi kvaliteet jm tulemusnäitajad paranesid. Õnneks või õnnetuseks on vahepeal e-tervis tohutult arenenud, mistõttu viimase hetkel pildi saamiseks tuleb ikka ise täiendavalt artikleid juurde otsida.

Stroetmann et al (2006) eHealth is Worth it: The economic benefits of implemented eHealth solutions at ten European sites.

Euroopas kõige enam e-tervise arengut uurinud konsultatsioonifirma – Empirica – üks paljudest raportitest, mis kogub kokku eri riikides ja erinevate rakenduste võimaliku mõju. Mõju on tulevikku projitseeritud ja hinnanguline. Väärtuslikem on ehk raporti see osa, mis käsitleb edukate e-tervise projektide edu- ja ebaõnnestumise tegureid. Kohati on lugedes ikka tunne küll, et vaatad justkui peeglisse …

E-Tervise Sihtasutus. Kasulikud materjalid (http://www.e-tervis.ee/kasulikud-materjalid.html)

Tervishoiu Infosüsteemi ajalugu ja mitmed viited ka välismaistele materjalidele. Kahjuks on praegu veel puudu e-tervise ajalugu enne E-tervise Sihtasutuse loomist, st aastatel 1973-2002. Küll need materjalid ka tekivad

European Commission. ICT for better Healthcare in Europe

Kui on soovi ennast Euroopas ja eriti Euroopa Komisjonis toimuva e-tervise tegevusega kursis hoida, siis on parimaks alguskohaks just see veebilehekülg. Siit saab teada, mida tehakse, kellele raha on antud ja kui omal on idee, siis kust on võimalik raha taotleda.

Postita vastus