Kommentaarid Praxise mõttehommik kohta

Mihkel kommentaar Õpetajate palgad rahvusvahelises võrdluses kohta

Mihkel — Tue, 24 Apr 2012 12:47:52 +0000

Olen seisukohal, et õpetajad pole võrreldes teiste kõrgharidusega riigitöötajatega kehvemas seisus. Saan aru nende muredest aga usun et olemasolevasse süsteemi raha pealeloopimine on mõttetu. Reformi on vaja, mis tõstaks kvaliteeti. Näiteks kes ei ole ikka valmis õppima seda ei peaks keskkooli laskma.
Et lõppeks ära näiteks selline jama, et klassitäied õpilasi kulutavad aastaid oma aega võõrkeeletundides ja lõpetavad sellegipoolest keskkooli ilma et oskaks vene või saksakeeles lihtsamat vestlustki maha pidada!! See on kriminaalne.

Mida räägiti Praxise maksuteemalisel mõttehommikul? « Sulev L. ajaveeb kommentaar Mida räägiti maksuteemalisel mõttehommikul? kohta

Mida räägiti Praxise maksuteemalisel mõttehommikul? « Sulev L. ajaveeb — Fri, 20 Apr 2012 18:38:25 +0000

[...] Mida räägiti Praxise maksuteemalisel mõttehommikul? 20 Apr Andres Võrk, 16.04.2010 Praxise mõttehommik [...]

Priit Tohver kommentaar Internetivabaduse teesid kohta

Priit Tohver — Fri, 16 Mar 2012 22:05:06 +0000

Paljud punktid siin on väga väga teretulnud ja nende teeside esialgsest avaldamisest saadik on läbi tehtud kõva areng . Eriti meeldib mulle punkt “Kasutaja poolt sisuteenuse pakkujale hoidmiseks usaldatud andmed on kasutaja omad.” kui sealt edasi arendada, et sisuteenuse pakkuja poolt talletatud infot ei tohi isiku vastu kasutada. Ütleme näiteks, kui Facebook müüb sinu infot suurfirmadele, siis neil ei tohiks legaalset õigust olla seda sinu vastu kasutada (näiteks reklaami saatmisel, panga puhul laenu andmisel jne)

Häirib aga see “küberkiusamise” punkt, see vajab lahtikirjutamist. Kas keskmine delfi kommentaar loeb küberkiusamisena?

Tänud senise töö eest!

Marko kommentaar Internetivabaduse teesid kohta

Marko — Thu, 15 Mar 2012 23:06:08 +0000

Mulle väga meeldivad need teesid, osalesin vväljaku üritusel ja olen võimaluste piires teemat jälginud. Lugedes nüüd neid teese siin tekkisid mõned mõtted, võibolla loen liiga palju ridade vahelt või valede eeldustega, aga kommenteerin siiski.

#5 –
Igaühel on õigus nõuda teenuspakkujalt oma arhiivina salvestatud andmete väljajätmist või kustutamist.
<– kustutamine… as in: "kustutamine" või "Kustutamine"?

#9 Anonüümsus
"…igaühel on õigus…jääda anonüümseks…"
hmm… mõttekoht. Kuna seadusega on võimalik taodelda tuvastamist… Kui ei oska, kas keegi peab õpetama/võimaldama?

Samamoodi #6 on "õigus", aga kuidas ja millisel moel see rakenduks? Tõenäoliselt mitte keegi (v.a. paranoiline) ei karda kasutada internetti mingis hirmus enne sündmuse asetleidmist, ehk siis kui toimub küberkiusamine jms. Selle vastu aitaks pigem seaduslikud meetmed, selline säte "teesis" on ju tühine? Või siis pigem kujul, et igalühel on õigus seaduslikule kaitsele küberkiusamise jms vastu.

#10 Andmed <— kas silmas peetakse isikuandmeid või ka muud? Looming jms? Siis tekiks ju vastuolu?

#12 …ei saa päris täpselt aru, kellele siin kohustusi pannakse või mis on eesmärk ja kas tegelik rakendamine on realne?

Mis asi on "avalik kontroll" ?

Aitäh, ja jõudu Teile!

Indrek Seppo kommentaar Õpetajate palgad rahvusvahelises võrdluses kohta

Indrek Seppo — Tue, 06 Mar 2012 21:05:33 +0000

Ma oleksin siin nende tundlike andmete interpreteerimisel veidi täpsem. Kuidas saab nende andmete pealt näiteks öelda, et “keskmine kõrgemalt haritud eestlane teenib õpetajast viiendiku võrra rohkem”? Võrdleme ju miinimumi keskmisega… mediaanidest pole kuskil juttu. Või et “paljudes riikides kõrgharidusega noorel targem mõni muu amet valida”? See on pelgalt palka arvestades küll tegelikult tõsi, aga nende andmete pealt saab seda ütelda üksnes riikide kohta, mis esitavad õpetajate reaalsed keskmised palgad.

Muuseas – kas sellessamas OECD raportis ei olnud ka mitte õpetajate palga kasvunumbreid? See näitab vast igasugusest tasemest paremini poliitika toimimist.

Eestis ei ole märkimisväärseid probleeme keskmise õpetaja palgaga – meie ühiskonna sees on ta seal, kus ka mujal maailmas. Probleem on ühiskonna üldise palgatasemega, kuid seda õpetajatele palka juurde nõudes kuidagi ei lahenda, ikka teravalt majanduskasvule orienteerudes.

Kui me arvestame reaalsetele õpetajatele nende oodatud palgad väljaspool õpetaja-ametit, arvestades peamiseid demograafilisi ja hariduslikke näitajaid, on õpetajaamet alates mingist vanusest päris kindlasti kasulikum kui muu, probleem on vanuse-palga profiilidega, mis õpetajatel on õrnalt tõusvad, kõrgharidusega inimestel aga tõusevad järsult kuni ~35-ni ja seejärel langevad. See tähendab, et võrreldes oma eakaaslastega on alamakstud noored õpetajad. Selle lahendamine kõikide õpetajate palkade tõstmisega on ebarealistlikult kulukas, õpetajaskond aga vaevalt rahul oleks, kui noortele hakataks vanematest kõrgemat palka maksma (tegelikult ei tundu kogemus muuseas olema õpetajaametis kuigi oluline peale esimest viit aastat). Nii et ma näen ainsa võimalusena “kuldseid kutseid” – starditoetust, mida pakutakse parematele tudengitele ~5 aasta eest õpetajana.

Urmas Heinaste kommentaar Õpetajate palgad rahvusvahelises võrdluses kohta

Urmas Heinaste — Mon, 05 Mar 2012 08:11:33 +0000

LP. Jüri Saar, investeerida tuleb haridus-süsteemi, mitte konkreetsetesse õpetajatesse. Kui süsteem suudab pakkuda paremat palka ja osta paremat tööjõudu siis saab loota ka kasu. Kõigile on selge et vanade objektide remontimine on sageli kulukam kui uute ostmine. Vaja on tekitada noorte ja andekate huvi õpetajakutse vastu, ja seda esmalt suhtumisega ning poliitikaga palka tõsta pidevalt seni kuni soovitud tase on saavutatud. Mul pole õpetjana midagi selle vastu et õppeperioodi pikendada aga ka praegu on iga õpetaja klassitund odavam kui keskmisel turvamehel euroopas. See et täna on koolis palju inimesi kes ei sobi õpetajaks on tagajärg. Üks neis tunnistas ausalt et ei soovi streikida palga tõusu toetuseks kuna siis võib ta oma töökohast ilma jääda kuna haritumad ja paremad noored võivad tema õpetajatööd endale tahta.

Cyril kommentaar Internetivabaduse teesid kohta

Cyril — Sat, 03 Mar 2012 10:22:05 +0000

ei saa päris hästi aru mida “küberkiusamise” all mõistetatakse. on see lihtsalt kuritegude sooritamiseks provotseerimine ja “ohvrite otsing”, või on tähendab see midagi rohkemat? minu meelest vajab see termin detailset lahtikirjutamist.

Jüri Saar kommentaar Õpetajate palgad rahvusvahelises võrdluses kohta

Jüri Saar — Fri, 02 Mar 2012 16:03:05 +0000

USA ei ole küll Eesti, kuid õpetajate palgada on ka seal aktuaalne teema. Mulle on jäänud mulje, et osariikide vahelised erinevused õpetajate palgas ja kulutustes õpilase kohta, mida on võrreldud õpilaste akadeemiliste tulemustega, näivad viitavat sellele, et kõrgem palk iseenesest ei anna eriti midagi juurde.

Ühtlasi on mingist hetkest palgatõusugua võimekamaid noori õpetajaks meelitada suht keeruline, sest see palk ei saa kunagi olema konkurentsivõimeline erasektori palkadega juba ainuüksi sellepärast, et haridussüsteem on suur ja paindumatu ning intensiivselt reguleeritud, mis teeb tootlikusega seotud küsimuste lahendamise tsentraliseeritud süsteeemis eriti keeruliseks.

Tuleb meelde ka üks huvitav hüpotees, mille kohaselt on USA õpetajate kvaliteet langenud paljuski naiste töövõimaluste avardumise tõttu. Veel 1960ndate lõpus oli paljude vähegi võimekamate naise üks perpsektiivikamaid karjäärivalikuid õpetaja amet. Nii kuidas naiste võimalused ja valikud langesid, nii hakkas ka õpetajate kvaliteet langema.

Kui seda mõtet Eesti konteksti sobitada, siis võib spekuleerida, et nii kuidas naiste karjäärivõimalused laienevad muutub neist võimekamate meelitamine õpetajaks ka kõrgema palgaga järjest keerulisemaks samas kui meeste seas on õpetajate osakaal juba niigi madal ja mingit lihtsat moodust nagu palga tõstmine (vähemalt Eesti võimaluste piires) nende õpetajaks meelitamisel ei ole.

Laura Kirss kommentaar Õpetajate palgad rahvusvahelises võrdluses kohta

Laura Kirss — Fri, 02 Mar 2012 11:41:20 +0000

Püstitatud küsimused on igati õigustatud. Samas jääb Eestis mulje, et õpetajate palgatõusu nõutakse eelkõige ajaloolise ebaõigluse kaotamiseks. Teisalt tuleviku seisukohalt on olulisim mõttekoht see, praegustest noortest, eriti kõige võimekam osa neist, ei ole nõus tänase õpetajate palga juures selle karjääri kasuks otsustama, isegi arvestades töökoha muidu soodustusi, mida välja toodi. Selleks, et keskmist palka hakata teenima ei pea paljudel erialadel selleks 15 aastat töötama.

Jüri Saar kommentaar Õpetajate palgad rahvusvahelises võrdluses kohta

Jüri Saar — Fri, 02 Mar 2012 00:30:32 +0000

“See ei tähenda aga, et Eesti riik ei võiks õpetajatesse investeerida!”

Eesti riik võiks igasuguseid asju teha, kuid vahendid ja võimalused on piiratud. Investeering eeldab, et midagi saadakse ka investeeringu eest vastu, kuid mida täpselt on mulle jäänud üpris ähmaseks. Paremat haridust – aga kuidas seda mõõdetakse ja see ei näi olevat ka eesmärk? Rahulolevamad õpetajad – aga kuskilt peab see raha tulema, mis tähendab kellegi rahuolu vähendamist?

Kas ainult palgale keskendumisega ei jää tähelepanuta, et suveperioodil õppetööd ei toimu samas kui töö ise on suht kindel (palga maksja ei pankrotistu, vallandamise tõenäosus tilluke)?

Kas ei ole äkki põhjust ka väita, et õpetajana tegutsevad inimesed on valinud ameti, kus teatud kindlus ja kohustustest vabastamine suveperioodil on eelistatud kõrgemale palgale?