Mõttehommik, 05.05.2010

13. aprilli maksupoliitikateemalisel mõttehommikul tutvustas Praxise töö-ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk poliitikaanalüüsi Eesti maksukoormuse areng: jaotus, mõjud ja tulevikuvalikud.

Esimesena tutvustati, milliseid ülesandeid üldse täidavad maksud ja millised on ametlikud maksusüsteemi eesmärgid Eesti erinevates strateegilistes dokumentides:

Makse saab jagada tarbimise, tööjõu ja kapitaliomanike vahel, sõltuvalt sellest, kelle reaalsed sissetulekud maksude tõustes kõige enam võiksid väheneda. Järgnevas klipis räägib Andres Võrk sellest, milline on maksukoormuse suurus Eestis ja mida näitavad varasemad uuringud maksukoormuse mõjudest:

Eesti maksude struktuuris on oluline roll tarbimise ja tööjõu maksudel. Kapitalimaksude roll on tagasihoidlik. Milline on Eesti võrreldes teiste riikidega? Kuidas mõjutavad majanduskriisiaegsed otsused maksukoormuse jaotust ning millised on peamised valikud maksusüsteemis? Vaata klippi ja saad vastused!

Ain Aaviksoo, 02.05.2010

Tervishoius on huvitavad ajad. Eriti nende jaoks, kes hinge värinaga IKT massilisest kasutamisest lõpuks ometi ka tervishoius samasugust muutust usuvad, nagu see on juhtunud panganduses, meedias, kaubanduses või siis inimestevahelises suhtlemises.

Ühelt poolt on maailmas juba olemas terved tervishoiusüsteemid, näiteks Kaiser Permanente, mis on sisuliselt paberivabad: jämesoolevähi skriiningukomplekti saadab inimesele koju infosüsteem, kolmandik arsti-patsiendi ambulatoorsetest kontaktidest toimub IKT vahendusel ning targad ekspertsüsteemid annavad igapäevaselt individuaalseid diagnostika- ja ravisoovitusi. Teisalt teatas aprilli alguses USA veteranide tervishoiuadministratsioon (VHA), mis on loonud maailma ühe imetletuima ning 15 riigis ja Maailma Terviseorganisatsiooni poolt kasutatud hajusa tervishoiu infosüsteemi VistA, et sulgeb või külmutab 2/3 oma käimasolevatest IT arendusprojektidest.

Eestistki tuleb vastukäivaid uudiseid tervishoiuvaldkonna sisenemisest infoajastusse. Eesti meditsiinitöötajate (st vahetult inimestele teenuse osutamisega seotud) hulgas on arvutit kasutavate töötajate osakaal kasvanud umbes 55%-lt 2002. aastal 78%-ni. 2009.a käivitunud Eesti Tervise Infosüsteemis on olemas info enam kui 300 000 Eesti elaniku kohta ning pea 80% kõigist statsionaarsetest epikriisidest. Digiretsept asendas 3 kuuga 75% paberretseptidest. Kokkuvõttes on sisuliselt kõik tervishoiusüsteemis toimuvad tegevused muutumas nähtavad kõigile ning info hulk, mis iga meditsiinitöötaja nägemis- ja käeulatusse tuuakse, kasvab geomeetrilises progressioonis.

Võibolla ongi just see võimaluste- ja infoküllus tekitamas frustratsiooni kasutajates ning vigu protsesside juhtimisel. Kahtlemata vajutab oma pitseri ka muutunud majandusolukord: seitse aastat järjest igal aastal 18% kasvanud tervishoiueelarve Eestis on möödanik ega tule ilmselt tagasi. Ometi ei kahtle keegi maailmas ning usutavasti ka Eestis, et vaatamata tehnilistele ja korralduslikele äpardustele on infoajastu saabunud, et saada tervishoiuteenuse osutamise pärisosaks.

Selgeks on saanud, et ka „iseenesest mõistetav“ vajab kokkuleppeid ja oskuslikku juhtimist: tuleb teha valikuid (kasvõi vajaduste rahuldamise järjekorra osas) ning saavutada jagatud visioon. Huvitav, kui kiiresti õnnestub kokku leppida ühistes ootustes ning ülesannete ja vastutuse jaotuses meil, Eestis? Sellest on ainult võita … kõigil.