Gerli Paat, 19.11.2009

Praxis tänab kõiki osalejaid sisuka arutelu eest mõttehommikul ning kutsub teid ülesse Praxise blogis antud teemal mõtteid edasi arendama!

Esiteks andis Ain Aaviksoo põgusa ülevaate valminud poliitikaanalüüsist, mis käsitleb Eesti arstiabis toimunut viimastel aastatel. Seejärel võttis sõna Arne Björnberg Health Consumer Powerhouse´ist (Rootsi) ning tutvustas Euroopa trende ning kogemust lähtuvalt tervishoiuteenuste tarbija aspektist (ettekanne siit).

Seejärel toimus mõttehommiku diskussioon, mida modereeris Jarno Habicht (WHO esindus Eesti). Seekordne arutelu käsitles patsiendikeskse tervishoiu aspekte – milline on tänane olukord, millisena näeme tulevikku ning mida peame tegema, et tervishoid pööraks enam tähelepanu inimesele. Kui välja tuua üks oluline arutelus kõlama jäänud märksõna, mida inimesed ootavad tervishoiult, siis selleks on „turvatunne” ja selle igakülgne tagamine.

Käsitletud teemade ring oli lai alustades senistest arengutest tervishoius ning jätkates tervishoiu korralduse peamiste sõlmpunktidega, mida võib iseloomustada järgmiste märksõnadega: kvaliteet, kättesaadavus, ressursid, solidaarsus, suhted, koordineerimine, valikuvõimalused, patsientide õigused, elanike turvatunne, rahulolu tervishoiutöötajatega, arendamist vajavad eriarstiabi valdkonnad, perearstide roll, patsiendi liikumine tervishoius, terviklik lähenemine ennetustööle ja ravile, tervishoiuasutuste vastutus, arstiabi tulemuslikus jne. Videoklipid üritusest avalikustatakse peatselt, seniks pakume tutvumiseks kokkuvõtet diskussioonis välja käidud ideedest  erinevates laudkondades.

Kuna mõttehommiku üheks eesmärgiks oli ärgitada erinevaid tervishoius tegutsevaid osapooli mõtlema enam patsiendikesksele tervishoiule Eestis, siis oli arutelu lõpus igal laudkonnal võimalus välja pakkuda üks mõte või tegevus, mis aitaks Eesti tervishoiul muutuda patsiendikesksemaks.

Väljapakutud tegevused olid esitamise järjekorras:

(a) saaksime muutuda patsiendikesksemaks, kui oleks enam ressursse ja jätkaksime solidaarsusprintsiibi järgimist tervishoius;

(b) ka ilma lisaressurssideta saaksid tervishoiutöötajad olla inimlikumad ja sõbralikumad patsientidega suheldes ning kõik algab teema teadvustamisest tervishoiujuhtide hulgas;

(c) tuleb valmistada perearstide kaudu jaotatav teejuhis inimestele, mis selgitab, mida oodata ja kuidas käituda tervishoius erinevate vajaduste tekkides;

(d) suurendada koostööd ja suhtlust tervishoius perearstide ning haiglas töötavate spetsialistide vahel, et patsiendid saaksid oma vajadustele vastavat ravi ja nõuandeid;

(e) tuleks pöörata tähelepanu ennetusele, aga ravi vajaduste tekkides soodustada perearstide rolli aitamaks patsienti navigeerida läbi tervishoiu;

(f) luua erinevaid infokanaleid patsientidele info jagamiseks ja tunnistada, et tervishoius on vaja veel muutusi selle patsiendikesksemaks muutmisel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tänased arutelud käsitlesid paljuski samu mõtteid, mis lepiti 2008 aastal samas linnas vastu võetud Euroopa piirkonna kokkuleppes „Tallinna harta: tervisesüsteemid tervise ja jõukuse heaks” (http://www.euro.who.int/healthsystems2008).

Esiteks, et ühe olulise eesmärgina püüdlevad riigid sotsiaalse heaolu ja ühtekuuluvuse suurendamise poole, tagades oma tervisesüsteemis:

”… inimeste vajaduste ja eelistuste arvestamise ning nende väärika ja lugupidava kohtlemise, kui nad puutuvad kokku tervisesüsteemiga.”

Teiseks oma teenuste terviseteenuste osutamise korraldamisel üksikisikutele ja elanikkonnale peame arvestama, et

„ … – Patsiendid soovivad juurdepääsu kvaliteetsele arstiabile ja kindlust, et abi osutajad lähtuvad oma tegevuses arstiteaduse parimast olemasolevast tõenduspõhisest informatsioonist ning kasutavad suurema tulemuslikkuse ja patsiendi ohutuse tagamiseks kõige sobivamat tehnoloogiat.

– Patsiendid soovivad samuti, et suhted terviseteenuse osutajaga põhineksid privaatsuse, inimväärikuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtete austamisel. …”

Postita vastus