Mõttehommik, 09.09.2014

9. septembril 2014 esitletava Praxise “Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüsi” eesmärk oli hinnata Keskkonnaministeeriumi poolt tehtud keskkonnatasude süsteemi muutmise ettepanekute sotsiaalmajanduslikku mõju perioodil 2015-2020. Praxis keskendus pakutud poliitikavalikute sotsiaalmajandusliku mõju hindamisele ja võrdlemisele ega teinud ise ettepanekuid poliitikavalikute muutmiseks.

Tegemist on keskkonnatasu määrade alternatiivsete muudatusettepanekute võrdlemisega. Analüüsi metoodika valikust lähtuvalt ei olnud eesmärgiks prognoosida tulevast olukorda vaid hinnata ja võrrelda  erinevate poliitikavalikute rakendamisel avalduvat mõju.

Mõju hinnatati neljas valdkonnas, mis on enam mõjutatud keskkonnatasude määrade muutusest: ehitusmaavarade kaevandamine, veemajandus, soojamajandus ja põlevkivitööstus.

Ehitusmaavarade kaevandamine

Keskkonnaministeerium on esitanud analüüsimiseks järgnevad poliitikavalikud:

  • Soovitakse ühtlustada samaväärsete maavaraliikide tasumäärad, sest hetkel kehtivate erinevate maavarade tasumäärade tasemete erinevused ei pruugi olla põhjendatud.
  • Soovitakse muuta maavara kaevandamisõiguse tasu kaheosaliseks, millest üks on endiselt mahupõhine, rakendudes väljatud varule ja teine osa tasutakse kaevandamisõiguse eest püsitasuna. Hetkel kehtiv tasusüsteem ei motiveeri maavara kaevandamist loaga taotletud perioodi jooksul ning soodustab karjääride kasutuseta seismist ning maavara broneerimist.

Praxise analüüsist selgub, et kaheosalise tasu kehtestamine muudab kasutuseta seisvate karjääride omamise kulukaks ning avaldab seega ettevõtetele olulist survet loobuda kasutamata lubadest või muuta alakasutatud lubades taotletud varukogust, täites sellega kaheosalise tasu rakendamise eesmärki. Kaheosalise tasu rahaline mõju ettevõtetele sõltub ettevõtete võimest täpselt prognoosida nõudlust kaevandatava maavara järele. Ebatäpsete prognooside mõju on võimendatud kaheosalise tasu püsitasu osakaalust. Mida väiksem on püsitasu osakaal, seda suurem on ettevõtete eksimisruum nõutava maavarukoguse prognoosimisel.

Ainult kaheosalist tasusüsteemi rakendades vähenevad ettevõtete kasumid 2020. aastaks kuni 3,9% võrra. Kui kaheosalist tasu rakendatakse koos tasumäärade ühtlustamisega, siis vähenevad ettevõtete kasumid kuni 10,9% võrra. Antud suurused on leitud eeldusel, et ettevõtted kaevandavad loas taotletud kogusest vähemalt pool. Tegelikkuses ei ole teada, kui täpselt ettevõtted suudavad luba taotledes prognoosida tulevast nõudlust ning mõju ettevõtetele võib olla leitust oluliselt suurem. Tasude ühtlustamine vähendab seega kaheosalise tasu korral ettevõtete eksimisruumi nõutava maavarukoguse prognoosimisel

Vee- ja soojamajandus

Vee-  ja  soojamajanduses planeeritud poliitikavalikud avaldavad Praxise analüüsi kohaselt väikest mõju  vee-ettevõtetele ning soojatootjatele ja seeläbi ka leibkondadele. Vee-erikasutusõiguse ning veesaastetasudes ei ole planeeritud olulisi muutusi nendes tasuliikides, mis mõjutavad vee- ettevõtteid. Kõige kõrgemate õhusaaste tasumääradega alternatiiv suurendab soojatootjate poolt makstavaid tasusid kokku üle kahe korra, kuid avalduv mõju ettevõtetele on siiski väike, kuna õhusaaste tasude osakaal on tootmiskuludes tagasihoidlik.

Veemajanduse korral avaldab perioodil 2015-2020 kõige kõrgemate tasumääradega alternatiiv järgmist mõju:

  • Vee-ettevõtete kasumid vähenevad 0,54% võrra
  • Leibkondade igakuised vee ja kanalisatsiooni kulutused suurenevad 1,54% võrra

Soojamajanduse korral avaldab perioodil 2015-2020 kõige kõrgemate tasumääradega alternatiiv järgmist mõju:

  • Soojatootjate kasumid vähenevad 4,59% võrra
  • Leibkondade igakuised kulutused keskküttele suurenevad 2,27% võrra

Põlevkivitööstus

Keskkonnaministeerium lähtub perioodi 2016-2020 poliitikavalikute tegemisel eesmärkidest, kus kavandatav keskkonnatasude muutus peaks motiveerima põlevkivitööstuse ettevõtteid investeerima parimasse saadaolevasse põlevkivitöötlemise tehnoloogiasse ning rakendama puhastusseadmeid õhu- ja veesaaste ning jäätmetekke vähendamiseks ning vähendama kadusid põlevkivi kaevandamisel. Lisaks peab tasumäärade muutus arvesse võtma eelseisval perioodil põlevkivi kasutami­se strukturaalseid muutusi – põlevkivist elektritootmine vähe­neb ja õlitootmine kasvab.  Muuhulgas peavad tasumäärad arvesse võtma taastumatu loodusvara kasutamise eest ühiskonnale nõutavat tulu ning peaksid kompenseerima põlevkivi kaevandamisega seotud väliskulud.

Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks on Keskkonnaministeerium esitanud kaks alternatiivset poliitikavalikut:

  • Vähesekkuva poliitikavaliku korral tõuseb põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär 10% aastatel 2016, 2017 ja 2018 ning 25% aastatel 2019 ja 2020. Teised tasuliigid – vee-erikasutuse, õhusaaste ja veesaate  ja jäätmete kõrvaldamise eest, tõusevad kuni 5-10%.
  • Teise alternatiivse poliitikavaliku korral kasvab aastatel 2016-2020 põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäär 25% aastas ning teised tasuliigid tõusevad 5-20%. Seda poliitikavalikut nimetatakse tasumäärade kiire kasvu stsenaariumiks.

Praxis hindas kahe poliitikavaliku mõju põlevkivitööstuse ettevõtete jätkusuutlikkusele võrdlevalt baasstsenaariumiga ehk olukorraga kui kõik tasumäärad kasvavad 3% aastas.  Ettevõtete jätkusuutlikkust käsitleti kui ellujäämisvõimet – need ettevõtted, mis suudavad teenida kasumit ja samas kasutada piisavalt säästlikult ressursse on ellujäämisvõimelised.

Praxise analüüsist selgus, et vähesekkuvas poliitikavalikus planeeritud keskkonnatasude määrade muutus toetab keskkonnatasude seadmisega püstitatud eesmärki soodustada struktuurseid muutusi põlevkivitööstuses. Poliitikavaliku rakendumisel vähendatakse tõenäoliselt ebaefektiivseks osutuvat põlevkivist otsepõletamise teel toodetava elektri osakaalu ja arendatakse põlevkiviõli tootmist. Samuti on kulude kasv piirides, mis võib motiveerida ettevõtjaid arendama ja kasutama efektiivsemaid tehnoloogiaid ning teostama keskkonnakaitselisi investeeringuid.

Vähesekkuva stsenaariumi korral oleks perioodil 2015-2020  keskkonnatasude kasvu mõju ettevõtete majandusnäitajates järgmine:

  • Eeldusel, et kõik teised kulud vaadeldaval perioodil ei muutu, siis baasstsenaariumi korral moodustavad keskkonnatasud põlevkivisektori tootmiskuludes 13,4% ning kasvaks 2 protsendipunkti võrra aastaks 2020 ja ulatuks 15,3%-ni, sektori kasum kahaneks 10%. Vähesekkuva stsenaariumi korral oleks aastaks 2020 keskkonnatasude osakaal põlevkivisektori tootmiskuludest 19,1%, mis on 3,8 protsendipunkti võrra suurem võrreldes baasstsenaariumiga  ning puhaskasum kahaneks ligi kolmandiku võrra.
  • Põlevkiviõli tootmises kasvaks baasstsenaariumi kohaselt keskkonnatasude osakaal tootmis- kuludes 0,8 porosendipunkti, ulatudes 2020. aastaks 6,2%-ni. Vähesekkuva stsenaariumi korral kasvaks vaadeldaval perioodil keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli tegevuse tootmiskuludes 7,7%-ni ning kulude kasvades väheneks kasum 9%, seda eeldusel, et kõik teised kulud vaadeldaval perioodil ei muutu.

Keskkonnaministeeriumi poolt planeeritud mõlema poliitikavaliku korral tõuseb keskkonnatasude osakaal põlevkivist toodetud elektri ja õli hinnas. Kuna põlevkiviõli tootmisel makstavates keskkonnatasudes on põlevkivi kaevandamisõiguse tasu osakaal kogutasudes suurem kui elektri tootmisel, tõstab põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määra suhteliselt kiirem kasv teiste keskkonnatasude määradega võrreldes suhteliselt enam põlevkiviõli tootmise keskkonnatasude koormust. Siiski jääb keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli hinnas madalamaks kui elektri hinnas.

Vähesekkuva stsenaariumi korral oleks perioodil 2015-2020 keskkonnatasude kasvu mõju toodangu hinnale järgmine:

  • Eeldusel et müügihinnad ei muutu oleks baasstsenaariumi korral 2015. aastal põlevkivist toodetud elektri toodanguühikus keskkonnatasude osa 0,65 senti/kWh ning see kasvaks aastaks 2020 16% ja ulatuks 0,75 sendini kWh-s.  Vähesekkuva stsenaariumi korral ulatuks 2020. aastaks keskkonnatasude osa põlevkivist toodetud elektri toodanguühikus 0,95 sendini kWh-s ning kasv oleks 2015. aastaga võrreldes 47%.  Võrreldes baasstsenaariumiga suureneks keskkonnatasude osa elektri toodanguühikus vastavalt  0,20 sendi võrra kWh kohta.
  • Baasstsenaariumi korral on põlevkiviõli toodanguühikus keskkonnatasude osa 2015. aastal 3,9 USD/barrel ning kasvab 2020. aastaks 16% ja ulatub 4,6 dollarini ühe barreli õli kohta.  Vähesekkuva stsenaariumi korral oleks vastav osa 7,1 USD/barrel  ja baasstsenaariumiga võrreldes kasvaks keskkonnatasu osa põlevkiviõli toodanguühikus vastavalt 2,7 dollari võrra.
  • Põlevkivist toodetud elektri müügihinnast moodustavad 2015. aastal keskkonnatasud 15% ning aastaks 2020 kasvaks baasstsenaariumi korral keskkonnatasude osakaal 18% elektri müügihinnast. Vähesekkuva stsenaariumi rakendumisel oleks keskkonnatasude osakaal elektrienergia müügihinnas 2020. aastal 23%, seega baasstsenaariumiga võrreldes kasvaks keskkonnatasude tähtsus elektri müügihinnas vastavalt 5 protsendipunkti võrra. Arvestada tuleb taas, asjaoluga, et elektri hind püsib eeldatud tasemel.
  • Põlevkiviõli müügihinnas kujuneks baasstsenaariumi korral keskkonnatasude osakaaluks 2015. aastal 3,7%. Vähesekkuva stsenaariumi korral kasvaks keskkonnatasude osakaal 6%-ni põlevkiviõli müügihinnast, eeldades, et õli müügihind püsib eeldatud tasemel. Võrreldes baasstsenaariumiga kasvaks osakaal põlevkiviõli müügihinnas 3 protsendipunkti võrra.

Töö tellis ja rahastas Keskkonnaministeerium. Töö autorid on Praxise analüütikud: Mari Rell, Miko Kupts ja Silja Kralik. Kontakt: Mari Rell, mari.rell@praxis.ee

Mõttehommik, 08.09.2014

Praxis on teostanud analüüsi Eesti talendipoliitika olukorra kohta, käsitledes lähemalt seda, kuidas on Eestis talendipoliitikat kui horisontaalset poliitikavaldkonda juhitud ning mida täpsemalt on ette võetud selleks, et suurendada Eesti tööturul kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu pakkumist.

Kui välismaise tööjõu ning välistudengite temaatika on juba Eestis üksjagu tähelepanu pälvinud, siis hoopis vähem on räägitud välismaal elavate eestlaste võimalikust panusest siinse majanduse arengusse. See on küsimus, millele üha enam riike nutikate inimeste vähesuse tingimustes on hakanud järjest rohkem mõtlema ja seda valdkonda teadlikult juhtima. Seejuures ei ole alati tingimata oluline diasporaa tagasipöördumine, vaid pigem on hakatud edukateks pidama tegevusi, mis ei eelda välismaal elavate inimeste lõplikku tagasipöördumist. Kas Eestigi võiks selles vallas midagi välja mõelda ja ära teha?

Arutame 9. septembril Praxise mõttehommikul järgmiste teemade üle:

  • Kas ja mil määral võiks välismaal elavad eestlased olla võimalus siinset kõrgelt kvalifitseeritud tööjõupõuda leevendada?
  • Kui väliseestlased võiks olla osa Eesti potentsiaalsest tööjõust, siis kuidas praktiliselt nende kaasamiseni jõuda? Kas ja mida peaks ette võtma?
  • Kes peaks Eesti diasporaapoliitikat juhtima?

Arutelu kokkuvõtte lisame 12.09 käesoleva sissekande juurde.

Mõttehommiku ettekanded:

  1. Sissevaade Eesti talendipoliitikasse, Praxis
  2. Talendipoliitika tegevuskava tutvustus, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
  • Tutvu talendipoliitika käsiraamatuga (PDF) Käsiraamatu eesmärk on: a) innustada peamiselt kohaliku ja piirkondliku tasandi avalikku sektorit võtma tarvitusele meetmeid, mis soodustaksid välistalentide vastuvõtmist ja lõimumist ning pakkuda välja konkreetseid lahendusi, mis aitaksid neil seda teha; b) suurendada erinevate huvirühmade koostöös ellu viidavaid tegevusi kohalike talentide hoidmisel.

 

talendipoliitika_joonis

 

Koostatud poliitikaanalüüsid:

Praxis koostöös Riigikogu majanduskomisjoniga korraldas 2014. aasta kevadel talendipoliitika seminari, kus tutvustati milliseid lahendusi saaks kasutada kõrgeltharitud tööjõu piisavuse tagamiseks riigis ning arutleti, kuidas läheneda talendipoliitika juhtimisele ja kuidas on seda seni Eestis korraldatud. Vaata seminari ülesvõtteid.

Talendipoliitikat mõtestati seminari käigus kui horisontaalselt poliitikavaldkonda, mis tegeleb kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu piisavuse küsimuse lahendamisega (sh Eestisse meelitamine, kohanemine, toetamine, arendamine jms). Antud seminari kontekstis peeti talentidena silmas kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, eeskätt välispäritolu töötajaid ja ettevõtjaid, rahvusvahelisi üliõpilasi ja teadlasi ning samuti välismaal elavaid eestlasi.

Seminari II poole video!

Talendipoliitika analüüs valmis Läänemere piirkonna programmi 2007-2014 projekti ONE BSR raames.

 

onebsr

Mõttehommik, 03.09.2014

Vabaühenduste liit EMSL ja mõttekeskus Praxis korraldasid 27. augustil vabakonna tulevikutrendide inspiratsiooniseminari, vt kokkuvõtet! Seminariga pandi väärikas punkt vabaühenduste tulevikugrupi tööle, mille raames koostati põhjalikud trendiülevaated teemadel, mis vabaühenduste tegevust Eestis lähiaastatel mõjutavad. Valminud on ka praktilised töölehed, mille abil ühendused saavad oma tegevuses uusi suundi kavandada.

Praxise ja EMSLi nõuanded kõigile ühendustele, kes soovivad tulevikutrendid oma organisatsiooni jaoks tööle panna.

1. Pööra kolmanda sektori arengutele ja trendidele sama palju tähelepanu kui oma valdkonna sisulistele arengutele. Jälgi, millele pööravad tähelepanu rahastajad (nagu Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Vabaühenduste fond), kui nad räägivad  tegevusvõimekusest  – siit saad vihje, kuidas oma organisatsiooni arendada.

2. Räägi teiste valdkondade ja sektorite juhtidega. Kuna Eestis MTÜde ja SAde juhte süsteemselt ülikoolides ja pikaajalistel kursustel ei koolitata, siis teistelt õppimine ja nende töö jälgimine aitavad seda lünka täita.

3. Arenda endas lugemis-, õppimis-, tõlkimis- ja analüüsioskust, et oskaksid loetut oma töös ja juhtimises ära kasutada.

4. Küsi enda organisatsiooni kuvandi ja arenguvajaduste kohta teiste käest. Kasuta võimalusi saada enda kohta välist vaadet.

5. Kandideeri arengu- või mentorlusprogrammidesse ning hari ennast.

6. Kaasa oma meeskonda ja kutsu oma ühenduse juurde (nõukogusse, juhatusse, vabatahtlike hulka, tööle) inimesi, kellel on erinevate valdkondade kogemusi ja organisatsiooni arendamiseks vajalikke oskusi.
Väliskeskkonna analüüs ei ole ainult organisatsiooni juhi (vm ühe isiku ülesanne)  – see vajab meeskondlikke ajurünnakuid, kuhu on kaasatud ühenduste olulisemad liikmed ja töötajad. Selline trendianalüüs on kättevõtmise asi!

7. Mõtesta oma organisatsiooni roll – kas organisatsioon on trendiseadja, kaasamineja või kaotaja? Milline on organisatsiooni roll võrreldes konkurentidega, kas konkureerivad samade rahade, samade vabatahtlike jne peale?

8. Mõtle nende trendide peale edasi, sest raportites on kirjas praegune olukord, mis pidevalt muutub. Loe ja uuri edasi – näiteks mis toimub Eestis seoses rahastamisega? – Vaata järele, kuidas töötab Hooandja, et koguda oma ideele toetust otse inimestelt. Uuri, mismoodi antakse mikrokrediiti ehk kogukondlikku väikelaenu, et oma teenuseid välja arendada (MTÜ Etna Eestimaal); mismoodi kutsub Heategu ühenduste arendamisse kaasa strateegilisi filantroope jne.

9. Tee väliskeskkonna ja tegevuskeskkonna analüüs ja trendide teadmine oma organisatsioonijuhtimisstiili igapäevaseks osaks – raportites toodud tööriistad on just selleks mõeldud!

10. Ole avatud ja õppimisvõimeline:  ära ürita raporteid üks-ühele kasutada. Kohanda parem need oma vajadustele vastavateks ning sobivateks. Näiteks mõne ülesande puhul ei ole vaja kõiki lahtreid täita!  Mõne teise töölehe kasutamisel aga avastad, et  peaksid lisaks veel mitmele küsimusele vastama!).

Seminari juhtis Kristina Mänd. Üritusel toimunud ühisarutelu kokkuvõttega saab tutvuda siin!

Autor: Aune Lillemets Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust

Autor: Aune Lillemets Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikust

Mõttehommik, 22.08.2014

Analüüsi “Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030” eesmärk oli hinnata perioodil 2015-2030 põlevkivitööstuse kolme erineva arengustsenaariumi mõju Ida-Viru maakonna rahvastiku ning tööturu arengutele ja kohalike omavalitsuste tuludele. Töö on seotud Ernst & Young Baltic AS poolt teostatud analüüsiga, kus vaadeldi siseriiklike keskkonnatasude, maailmaturu naftahindade ja CO2 hinna mõju põlevkivitööstuse jätkusuutlikkusele ning makromajandusele tervikuna.

Kokkuvõtvalt võib stsenaariumide analüüsile tuginedes tõdeda, et põlevkivitööstus areng mõjutab tööturgu läbi otsese, kaudse ja kaasneva tööhõive muutuse. See mõjutab kõiki Ida-Viru piirkonna suuremaid linnasid ning ka tööturgu laiemalt. Põlevkivitööstuse areng sõltub välistest (kütuse ja CO2 hinnad maailmaturul) ning sisemaistest (ettevõtete üldine maksukoormus, keskkonnatasud jms) teguritest. Analüüs näitas, et võib kujuneda olukord, kus väliskonjunktuur on ebasoodne ning samaaegne keskkonnatasu määrade liiga agressiivne tõus võib pärssida ettevõtjate investeerimisotsuseid ja seeläbi pidurdub põlevkivitööstuse areng. See omakorda põhjustab tugevaid järelmõjusid tööturule ning kohalike omavalitsustele – füüsilise isiku tulumaksu tulud kahanevad, keskkonnatasude kasvust piirkonna omavalitsusüksused lisatulusid ei saa ning tööturu probleemide tõttu kasvab piirkondade sotsiaalne koormus. Jätkusuutliku  stsenaariumi korral piirkonna tööturg elavneb ning luuakse juurde ligi 1000 töökohta ja omavalitsuste tulubaas kasvab.

Lähiajal valmib ka teine, Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud, analüüs, mille eesmärk oli hinnata keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse raames tehtud võimalike keskkonnatasude süsteemi muutmise ettepanekute sotsiaalmajanduslikku mõju. Mõju hinnatakse neljas peamises valdkonnas, mis on enam mõjutatud keskkonnatasude määrade muutusest – ehitusmaavarade kaevandamine ja tootmine, veemajandus, soojamajandus ja põlevkivitööstus. Töös hinnatakse majandusmõju peamiste sihtrühmade lõikes. Otsese mõjuna analüüsitakse poliitikavalikute mõju ettevõtete jätkusuutlikkusele ning riigi tulude ja kulude kujunemisele. Osaliselt hinnatakse ka kaudseid mõjusid nagu hinnamuutustest tulenev mõju leibkondade toimetulekule või investeeringute teostamisest tulenevad kaudsed mõjud tööturule. Tööd esitletakse 2014. aasta sügisel.

Mõttehommik, 13.08.2014

Äsja avaldatud organisatsiooni Freedom House´i postkommunistlike riikide demokraatia arengut käsitlev aruanne toob esile hiljutised tagasilöögid Euraasia, Balkani ning Kesk-Euroopa riikide riigivalitsemises. 2013. aastal hinnatud 29 riigi hulgas oli vaid 13 demokraatliku valitsemisega riiki, sh Eesti, 6 riiki on jätkuvalt ülemineku etapis ning 10 riiki on autoritaarse režiimiga.

Demokraatia olukorrale anti indeksis hinnangud 2013. aastal toimunud sündmuste, poliitiliste otsuste, vastuvõetud regulatsioonide ja ühiskondlike liikumiste alusel. Aruanne keskendub seitsmele teemale: demokraatlik riigijuhtimine, valimised, kodanikuühiskond, meedia sõltumatus, demokraatia omavalitsustes, õigusraamistik, korruptsioon.

2013. aastal alanes siirderiikide keskmine demokraatia indeksi tulemus, kuid Eesti puhul ei olnud indeksis võrreldes eelmise aastaga muutust. Eesti hoiab 29 riigi seas Sloveenia järel kõrget teist kohta ning hinnang edestab näiteks naaberriike Lätit ja Leedut.

Hoolimata sellest, et 2013. aastal raputasid Eesti meediamaastikku mitmed sündmused, nagu Eesti Meedia omanikevahetus ja tugevnev konkurents meediagruppide vahel; väidetav poliitiline surve muudatustele kultuurilehe Sirp toimetuses ja ministri tagasiastumine, ei muutunud hinnang meediavabaduse kohta. „See on käsitletud alateemadest kõige kõrgema hinnangu saanud valdkond,“ tõdeb Freedom House´i poolt Eesti demokraatia arengu hindamisorganisatsiooniks valitud mõttekoja Praxis ekspert Hille Hinsberg.

Hinsberg toob välja, et aastate lõikes on stabiilselt kõrge hinnangu saanud ka valimiste korraldus ja kodanikuühiskond.

Samuti hinnatakse kõrgelt Eesti õiguskeskkonna sõltumatust. „Eelmisel aastal viidi Eesti õigussüsteemi sisse mitmeid parandusi, mis kaitsevad inimeste põhiõigusi ning parandavad õigussüsteemi tõhusust, näiteks on võrreldes paari aasta taguse ajaga märkimisväärselt vähenenud arvestuslik keskmine menetlusaeg kohtutes,“ selgitas ekspert indeksis väljatoodut.

transit

Teiste alavaldkondadega võrreldes said mõnevõrra madalama hinnangu riigivalitsemine, demokraatlikud kohalikud omavalitsused ja korruptsioon.

„Hinnang korruptsiooni valdkonnas tugines peamiselt kahe olulise dokumendi, Korruptsioonivastase seaduse ja Korruptsioonivastase Strateegia 2014–2020, vastuvõtmisele,“ sõnas Hinsberg ning lisas, et antud dokumendid panevad paika korruptsiooni vastu võitlemise raamistiku ning suurendavad avaliku sektori töökorralduse läbipaistvust.

Aruanne toob välja, et ühiskonnas põhjustas pingeid poliitilise läbipaistvuse teema, eriti erakondade rahastamissüsteem. Korruptsiooniskandaalid ja avalikkuse poolt tunnetatud valitsusepoolsete vastusammude puudumine seoses sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega tekitas põhjaliku arutelu demokraatia kvaliteedi üle Eestis. Esile tuuakse, et kuigi Rahvakogu tulemusena sündisid konkreetsed ettepanekud, ei võtnud Riigikogu ette põhjalikke muudatusi erakondade rahastamises.

Freedom House rõhutab, et 2013. aastal kasvas korruptsioon Kesk- ja Ida-Euroopas, muuhulgas saavutasid 10st Euroopa Liidu riigist kehvema tulemuse ligi pooled.

Aruandes märgitakse, et Euraasias, Balkanil ning postkommunistlikus Kesk-Euroopas tulevad selgelt esile tagasilöögid demokraatlikus valitsemises, kuivõrd eelmise aasta jooksul andis tooni pidev mõjuvõimu kuritarvitamine ja korruptsioon. Venemaa negatiivne mõju oma naabrite riigivalitsemisele kerkis tugevamalt esile. Näiteks Venemaa „homoseksuaalset propagandat“ ja vabaühenduste välisrahastamist piiravad seadused võeti eeskujuna kasutusele ka mitmetes Euraasia riikides.

Eesti demokraatia olukorda hindasid Freedom House´i tellimusel ja ühtse metoodika järgi Hille Hinsberg, Jane Matt ja Rauno Vinni mõttekojast Praxis. Freedom House on sõltumatu organisatsioon, mis toetab demokraatlikke muutusi, jälgib vabaduste olukorda maailmas ning edendab demokraatiat ja inimõigusi.

Aruanne ja kõikide riikide hinnangud eraldi on veebis kättesaadav siin! Eesti raport asub otselingil.