12. mai Mõttehommiku lõpetuseks palusime kõigil kohalolijatel – poliitikutel, IT-spetsialistidel, arstidel, patsientide esindajatel, valdkonna ekspertidel, ametnikel jt – jätta kõrvale oma amet ja vastata viimasele küsimusele patsiendi rollis:
Millise e-tervise teenuse võiks kohe välja arendada, mille võtaksite patsiendina kohe kasutusele?
Siin on kokkuvõte osalejate poolt väljapakutud vajalikematest e-teenustest:
- Esimene vajadus: ühtne lehekülg/koht arsti juurde registreerumiseks, mis sisaldab „arsti rankingut“ mingit kokku lepitud indikaatorit ja vabu aegu. Info (võimaliku) edasi suunamise korral liiguks uue arstini (aja broneerimine, suunaja eelinfo)
- Kogu info minu kohta (mulle) kättesaadav ühes (v.mitmes) kohas ja minu kontrolli all (st saan omada õigust selle kasutamiseks).
- Sooviksin näha teenuste kulu. Tervishoiuteenuse käigus osutatava teenuse kulu koos kõikide tegevustega, selle teenuse sees. See ei ole uus idee, kuid sooviksin selle realiseerimist.
- Andmevahetus tervishoiuteenuse osutajate vahel ja üleeestiline digiregistratuur.
- Üle-eestiline registratuur – elektrooniline võimalus valida sobivat arsti, haigla, aja oma ravi korraldamiseks.
- Praegune väljatöötatud patsiendi tervisehoole (eeldusel, et see ka patsiendi infoga täidetaks) peaks lisanduma linkimissüsteem, mis lingiks minu profiili ja (näit. Kui olen suitsetav, ülekaaluline hüpertoonik) infoallikad, kust ma saaksin minu terviseseisundiga seonduvat usaldusväärset infot, mida ma peaksin tegema, et olukorda parandada või mis juhtub, kui ma ennast ei ravi.
- Võimalus edastada teisteni terviseandmeid (isiklikke). Patsiendi raviplaan (sh asutustevaheline ravikorraldus) võiks olla kõigile osapooltele kättesaadav.
- E-teenus, mis aitaks minul „sebida“ kiiresti tasuta vastuvõtuaega hea arsti vastuvõtule.
Millist e-tervise teenust sooviksid Sina koheselt kasutama hakata ja miks?
12. mai Mõttehommikul rääkisime ka tänasest olukorrast infotehnoloogia rakendamisel Tervishoius. Küsisime, mis meil Eestis on hästi, mis halvasti ning kuidas peaks edasi minema? Teema juhatas sisse Toomas Kariis Eesti Arstide Liidust, pakkudes oma ettekandes ettekujutuse kuidas ühele arstile, kes on täna justkui IT testija rollis, tänane virtuaalne maastik võiks paista:
Esialgu e-tervise projektiga loogiliselt seostatavad arendused lähevad (eraldi) oma teed: töövõimetuselehte ja digiretsepti arendab Haigekassa, nakkushaiguseteatist Tervishoiuamet. Ja siis tekib küsimus, kes on peremees või kus on peremees?
Peale ettekannet keerles arutelu suuresti tänase olukorra hindamise ümber ning välja toodi erinevaid häid ja halbu aspekte:
- Hästi on see, et meditsiinis on targad arstid, keda aktsepteerib tegelikult terve maailm. Hea on ka see, et meil väikeses Eestis on kaasaegne, modern aparatuur.
- Halb see, et suhted arsti ja patsiendi vahel on ära rikutud.
- Hästi on see, et meil on tohutu soov olla paremal järel kui me täna oleme. Me tahame teha neid asju, fänname seda, et teha IT arendusi.
- Suurenev koostöötahe ka IT vallas.
- Positiivne on see, et teatud tulevikuprobleeme on võimalik praegu lahendada.
Kuid vaatamata suurele tahtele, kas me suudame kokku leppida selle, mida me e-tervisega saavutada tahame? Vaata ülejäänud arvamusi allolevast videoklipist. Jäta meile oma arvamus: Kas kõik on hästi või on Eesti paari viimase aasta jooksul oma eduloo e-tervise vallas maha mänginud? Kui jah, siis miks?
12. mai Mõttehommikul rääkisime Eesti e-tervise arengutest minevikus ja tulevikule mõeldes küsisime, mida on Eesti patsientidel ja tervishoiutöötajatel infoajastu saabumisest reaalselt võita?
Diskussiooni avas oma sõnavõtuga Kristjan Port Tallinna Ülikoolist, kes andis põgusa ülevaate Arengufondi IKT teemalise uuringu raportist, mis muuhulgas ka e-tervise temaatika ja rahvatervise arengukavas infotehnoloogia teema avamisega.
Tekkinud on uued partnerlusvormid: kes oleks arvanud et Google’i ja haigla vahel saab olla mingi seos? Kliendi vajadused muutuvad pidevalt ning on mõjutatud tänapäevase inforohkuse ja turunduspõhise väärtussüsteemi poolt. Turul ei eksisteeri mitte parim toode, vaid paremini turundatud toode. Tervishoiuteenuste turg areneb pidevalt, tekivad uued nišiturud. Uudsed müügiargumendid, müüakse ilu, tervist ja elukvaliteeti, vanasti müüdi valu leevendamist. Tänapäeval on nõudmised muutunud ja muutuvad hästi kiires tempos.
Diskussioon jätkus teemal, mida võidavad meie patsiendid ja tervishoiutöötajad, kui loome juurde uusi lahendusi nagu digiretsept jt? Miks me peaksime sellega üldse tegelema lähema 10-15 aasta jooksul?
Vaata allolevat mõttekäigu salvestust ja jäta meile OMA arvamus, kas ja miks on meil e-tervist vaja? Mis on selle eelised ja puudused?
12. mail e-tervise teemalisel Mõttehommikul tutvustas Praxise terviseprogrammi direktor Ain Aaviksoo värskelt valminud poliitikaanalüüsi “Kuidas kiirendada Eesti tervishoid infoajastusse?”, milles Eesti e-tervise lugu paigutati rahvusvahelisse võrdlusesse.
On levinud arvamus, et me oleme IT-s head, ja me oleme ka, aga võrreldes paari aasta taguste arengutega oleme hakanud maha jääma. Kui palju me investeerime IT-sse võrreldes teiste Euroopa riikidega? Kas me kasutame ära olemasolevaid võimalusi? Või on mahajäämise põhjuseks hoopis selge visiooni puudumine ja suutmatus kokkuleppida ning kirja panna kindlaid prioriteete, kuidas protsesse paindlikult suunata?
Kuidas siis kiirendada Eesti tervishoid infoajastusse? Kust alustada? Kas eeskujuks saaksime võtta Ain Aaviksoo poolt Mõttehommikul tutvustatud paberivaba tervishoiusüsteemi Kaiser Permanente USA-st või hoopis Taani mudeli?
Vaata Ain Aaviksoo ettekannet Mõttehommikul, mõtle kaasa ning avalda OMA arvamust!
12. mail toimus Praxise mõttehommik „Kuidas kiirendada Eesti tervishoid infoajastusse“, mille arutelu teemaks oli Eesti e-Tervise senised arengud ja võimalused edaspidiseks. Kohal olid sotsiaalminister, mitmed Riigikogu liikmed, tervishoiu valdkonna sihtgruppide esindajad ja eksperdid. Mõttehommikut modereeris Hansson, Leego & Partner juhtivpartner Erkki Leego.
Poliitikaanalüüs „Kuidas kiirendada Eesti tervishoid infoajastusse“
Mõttehommiku juhatas sisse Praxise tervisepoliitika valdkonna juht Ain Aaviksoo värskelt valminud poliitikaanalüüsi „Kuidas kiirendada Eesti tervishoid infoajastusse“ tutvustusega. Analüüs toetus kirjandusele, ekspertide arvamusele ja spetsiaalselt analüüsi jaoks läbiviidud küsitlustele. Sellele järgnes kaks aruteluvooru oma sissejuhatavate ettekannetega. Arutelude meelsus oli positiivne ja konstruktiivne.
Analüüsist jäid kõlama mõtted:
1) Eesti positsioon ja potentsiaal IT ja infotöötluse rakendamisel tervishoius on jätkuvalt hea
2) Arstid ja juhtivtöötajad on vaatamata mõnede projektide keerulisele kulgemisele, jätkuvalt entusiastlikult valmis uusi lahendusi ja tehnoloogiaid juurutama
3) Oluline on koostöö, koordineerimine ja kommunikatsioon
4) Jooksvalt on vaja olukorda ja arengut mõõta
I aruteluvoor „Mida on Eesti patsientidel ja tervishoiutöötajatel infoajastu saabumisest reaalselt võita?“
Esimene aruteluvoor keskendus küsimusele Miks? – „Mida on Eesti patsientidel ja tervishoiutöötajatel infoajastu saabumisest reaalselt võita?“ Aruteluvooru stardi andis Kristjan Port, kes tutvustas Arengufondi töörühma aruande „EST-IT tervishoid“ SWOT-analüüsi tulemusi.
Järgnenud mõttevahetuses said oma arvamuse välja öelda enamik osalejaid. Kandvamateks mõteteks said:
1) Patsiendid ise tahavad uusi mugavaid lahendusi
2) Rohkem õigeaegselt kättesaadavat informatsiooni tagab parema ravi ja kvaliteetsema elu
3) Eesti üldine infotehnoloogia kasutamise praktika dikteerib huvitavate lahenduste leidmist ka tervishoiu IT-s
4) Tähelepanuväärne kasu tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel on vigade vältimine
II aruteluvoor – Milline on olukord täna ja kuidas kiirendada maksimaalse kasu saamist?
Teise aruteluvooru juhatas sisse Ida-Tallinna Keskhaigla arsti Toomas Kariisi ettekanne „Arvuti arsti teenistuses“. Toomas kirjeldas tänast tervishoiu infotöötluse olukorda läbi enda kui arsti igapäevase töö ning tõi esile vajadused ja visioonid tulevikuks. Tema üks suuremaid ootusi on, et infotehnoloogilised lahendused annavad tervishoiutöötajale rohkem aega mõtlemiseks ja otsustamiseks.
Järgnenud aruteluvoor keskendus küsimustele: mida head võib tänasest olukorrast esile tuua ja kuidas edasi? Sellest aruteluvoorust jäid rohkem kõlama mõtted:
1) Eestil on olemas selged edulood ja vaatamata mitmetele tagasilöökidele oleme kahtlusteta maailmaareenil e-tervise võimaluste rakendajate esigrupis
2) Meil on tervishoiusektoris tööl positiivset tahet täis inimesed
3) Väga oluline on riigi tasemel tugev koordineerimine ja tervishoiusektori kõikide osapoolte (haiglad, ministeerium, e-Tervise SA, Haigekassa, IT-teenuseid osutavad ettevõtted, patsiendid, arstid) tugev koostöö
4) Kindlasti on vaja jõuliselt edasi pingutada ja infotehnoloogia rakendamist tervishoius igati toetada
Päeva ettekannete ja arutelu kokkuvõttena võib esile tuua positiivse meelestatuse üheskoos edasi pürgida. Meil on olemas hea vundament, teotahtelised inimesed ja säravad ideed tulevikuks. Potentsiaali realiseerimise suurimaks takistuseks on tugeva koordinatsiooni ning ühise visiooni ja kokkulepete puudumine. Palju jõudsamalt saame edasi liikuda kui kõik initsiatiivid ja ressursid koonduvad ühise visiooni suunas.
Usun, et mõttehommik täitis kenasti ülesande kuulda ja mõista üksteise seisukohti ning andis hea impulsi edasiliikumiseks.
Erkki Leego
Hansson, Leego & Partner juhtivpartner
